Ynelhuayo ini nechikul tlahtulyehyekuwani wa y Ixpanextillistlanawatil

Y tehtikayuk tlanawatillis nel mu neki pah sentik tlanawatili.
Nikah ti ki ixmatis y nelhuayutlapuwalistli

Wah wehkapa tlanawatili Romano

Elki kati mu achtiwi tleh ki pixki nechikultlanawatiani. Tekipanu pah achtiwi Roma, wah ki pixtuya kaxtulpuwalli y tekiwa.
Y weyi tekih tleh ki piyayah te nextiliseh teutlahtuli nu ihki tlanawatilkamanali kati ki kuitlawiyyah tekitlanawatili

Tlaixkupinalli: Cicerón ki telhuiya Catilina, tleh Cesare Maccari, 1889.
Se kamanal panullis tleh kiihtu Cicerón, Chinantini tlakuitlawihquetl Altepetl tle mu tukaxtiya República Romana,pah wehkapa Kaltlanawatilli Romano.

Tih neki ti ixmatihtiyas pah wehkapa Kaltlanawatilli Romano, xih paxalu inih tlasalulli.
Tlaixkupinalli: Wikimedia Commons.

Nu ihki Althing tle altepetl Islandia

Ini nechikultlahtulyehyekuwani mu tlananki pah xiwitl  930. Mu nehnewilia inih kaltlanawatilli tleh nel mu achtiwih pah inih tlaltehpaktli. Elki kampa mu nechikuwayaya wehweyi tlanawatianime tleh ki senkawayayah wah pah tlailpilli XIII pehki tlanawatilchiwa. Pah tlaixkupinkayutl weli ti kitas y tekikalli, tleh melawak mu tukaxtia Althing o Althingi.

Tih neki ti ixmatihtiyas pah wehkapa Kaltlanawatilli Romano, xih paxalu inih tlasalulli.
Tlaixkupinalli: Trevor Mogg / Alamy Stock Photo.

Cortes de León

Mu chihki pah León, kampa ama mu tukaxtiya España pah xiwitl 1188 ki piya eyitlachiyalistli: teopixkayotl, pipiltih wah ixpahketsanih. Pah Cortes mu sentilli inih amatlanawatili tleh ki tucaxtihkeh " Carta Magna Leonesa".

Tlatsintla mu nextilia se tlaixkupintli tle weyi teupamitl tleh Isidoro de León, kampa tlanawatil tekipanuwayaya kema tlanawati Alfonso chiknawi de León.

Tih neki ti ki ixmatis seyuk achi, xi mu machti pah inih Tlahkuilulli.
Tlaixkupinalli: Wikimedia Commons.

Nechikultlahtuyehyekuwani Británico

Ki piya y WewehTlapuwalli pah xiwitl 1154 kema ehki weyi tlahtulli, tleh mu sentiliyaya expa u nahpa pah se xiwitl. Wah pah xiwitl 1228 pehki mu ita keh ne hikultlahtul yehyekuwani. Wah pah xiwitl 1295, muh sentilih nechikul "tlahtulyehyekuwani tlayekanketl”, mu ihtuwah elkih ka muh achtiwih pah inih weyi altepetl tleh mu tukaxtiyah Inglaterra.
Pah tlaixkupinalli mu itah pah ihtiku pah kalchiwa tlanawatillis tle ki kuitlawiyah tumihtlapiyallis tleh ki piya Kaltlanawatilli Británico kemah ki chiwah tlahtlanilistli Tlanawatil ixpanketsketl

Tlah tih neki tih matis seyuk achi xih paxalu inih tlasalulli wah kah tleh yih matis kenih tekichiwah, kenih mu sentiliya wah achi Tlahkuilulli tleh ki piya ni Altepetlanawatilli británico weli ti kasis sekih Tlahkuilulli pa ni tlasalulli.
Tlaixkupinalli: ©UK Parliament/Jessica Taylor.

AmaTlahkuiluli tleh tlapalewilis

AmaTlahkuiluli tleh tlapalewilis (Bill of Rights) mu ihkuilu pah 1689 (nawitsontli nawipuwali wa chiknawi) pah Inglaterra, mu nehnewilia se weyi Tlahkuiluli kampa inih kih puwa kemah muh sepanuh altepetl Estados Unidos pah (1776) (nawitsuntli chikueyi puwali kaxtuliwah se) wah nupaya mu ihtu y tlapalewilis tlakameh pah (1789).

Tih neki tih matis seyuk achi, xih paxalu inih tlasalulli.
Tlaixkupinalli: Bill of Rights Institute.
Y nelhuayutillis tleh inih
nechikultlahtulyehyekuwani nechikullis