Amaahukuillis

Y Weweh y patilliswah y tlaiyukalistli tle Kalpewatlanawatilli mu ahukui pah amameh, nuchi pah amaTlahkuilulli wah mu ahukui pah Tekikaltlanawatillis. Xi ki ixmati seyuk achi pah inih tlasalulli.
Kalpewatlanawatilli ki piya se kualli Tlanawatil ahukuillis. Pah kuameka tlaIxpanextilli weli tih temus Tlahkuilul nextillis tleh mu sentilia kampa amatlaahukuillis.

1. Political pluralism, José Chávez Morado, 1981

This is the most important work in the San Lázaro enclosure, since it is located at the main entrance and is the most recognized. It is a mural that has the national coat of arms in the central part of the façade. To learn more, visit here.

2. The Constitutions of Mexico,
by Adolfo Mexiac, 1981

It is a woodcut mural found in the lobby of the Legislative Palace. The theme of the engraving places emphasis on the 1824, 1857 and 1917 Constitutions.

3. Sculptural relief. 1917 Constituents Plaza, by Ricardo Ponzanelli, 2016

It is a sculptural mural that you can find on the wall of Building A, in the central esplanade. This relief is a tribute to the 1917 constituents of Querétaro, with the special characteristic that each and every one of the 219 legislators who participated appears.

4. Rotating
Constituent

It is a printing machine donated by the directors of the newspaper El Universal to the LIII Legislature in 1986. Its main attraction lies in the fact that it was the press in which the first edition of the Political Constitution of the United Mexican States was printed.

5. Symbols of parliamentary protocol:
Great Inkwell, Bell and Silver Urn.

The Great Silver Inkwell is the work of the silversmith Domitilo Margarito Pérez, who created it between 1881 and 1882. It is located in the highest place of the table that conducts the sessions since it indicates the place occupied by the Speaker of the Chamber. The Sessions' Bell was made in bronze by artisans from Tecámac, State of Mexico. It is a command insignia used by the Speaker of the Chamber to conduct the sessions of the Plenary. Finally, there is the silver amphora or urn, which holds the meaning of plurality, represented by the small pinecones that it has on the lid and on the conical tip of its glass. The ballot box is a utensil that was widely used by the ancient Greeks and Romans to deposit ballots in public elections.
Ti kamanaltise tleh amaahuktuk inuh ti wewe kamanaltiseh,yayainuh te ixpanextiya wah ki ihtuwah tleh ahuktuk wah tleh y muhmustla panullis pah se tekikalku. Inih wewe ahukuillis ya y nelhuayu tleh te ixpanextiya wah ki kuitlawiya amatlamachilistli, un ihki se ameyalli tleh y nelpanullis wah nelhuayutilistli ka tle ti kixmatiseh wah tih xuyawaseh tleh wehkaya tunalli.

Wewe Amaahukuilli pah Kalpewatlanawatilli, tleh eltuk pah kalnechikullis pah weyikalli D, ki piya nechka 1436 metro tlamachiwalli sah amameh tleh ixpankisah:
  • “Tlasentilli Weweh amuchtli” tleh ki piya 75 amuchmeh  pah 1821wah pah 1920 kampa ixpankisa achtiwi amochtli tleh ki piya amatl tleh mu chihki kema unkak tlamahkawallis;
  • Tlasentilli amaIxpanextilli tleh ki pixkeh Tlanawatianimeh tle pehki pah XXVI wah y tlamiyah pah LXIV Tlanawatillis.
Kampa mu tekiwiya seyuk achi tlayehkamitl wah kampa kualli mu ahukuis wah y xuyawillis kin wikatuk ma ki  tlatemulikah wah ma ki tlalikah uksehku tle inih wewe amaahukuilli pah achtiwi kalli pah San Lázaro. Inih wewe yehkamitl ki tlaliyaya kampa asiyaya weyialtepetl Mexiku wah keni mu saluwayaya ka chinanku tlee eltuyah kampa tlawitstlampa kampa wehka tunallia, teyipa pah XVII mu chihki keh kaltemitl kampa panuyaya pah weyi altépetl.

Inih teki tlanehnewilli amu sah ki kuitlawis inih tlanawatil tlanehnewilli tleh tu altepeku, un ihki ki maktillis se yankuik nehnemilistli inih se weyikalli tleh nel wewentsi pah mexiku weyi altepeku.

Ka tleh tih nehnewiliseh se amatl keh se WewehTlapuwalli, amu sah mu neki ki piyas miyak xiwitl, muneki panus se tlakuilul ixmatillis wah y wehwehka ahukuillis pah amanemillis wah y tlakuitlawillis, axtiwi kamah panus pah amaWeweh puwalli wah ma eli pah se weyi xuchitlapiyalli pah inih weyi altépetl.

Documentos relevantes que integran el acervo histórico:

Carátula de Decretos de la Soberana Junta Provisional Gubernativa.

Carátula del Libro I de Actas Históricas que contiene los Decretos de la Soberana Junta Provisional Gubernativa.

Credencial de Vicente Lombardo Toledano

Vicente Lombardo Toledano nació en 1894, fue un filósofo de tendencia marxista, autor de obras como Teoría y Práctica del Movimiento Sindical Mexicano y Secretario General de la Confederación de Trabajadores Mexicanos (CTM) de 1936 a 1941.

En 1940 funda el Partido Popular que a partir de 1960 se llamaría Partido Popular Socialista, fue candidato presidencial por dicho partido en 1952 y diputado de la XLVI Legislatura. Falleció en el año de 1968.

1º de septiembre XXVIII Legislatura

Contiene el informe rendido el 1° de septiembre en la apertura de la XXVIII Legislatura por el presidente Venustiano Carranza a la H. Cámara de Diputados.

21 de diciembre de 1823

Oaxaca y Puebla son elegidos como estados de la federación.

10 de octubre de 1824

Guadalupe Victoria y Nicolás Bravo son elegidos presidente y vicepresidente de México respectivamente, son las primeras personas en ocupar dichos puestos de elección popular.

18 de noviembre de 1824

La Ciudad de México es elegida sede de los supremos poderes.

1º de enero 1866

Diario del Imperio de 1° de enero de 1866, contiene en su portada el escudo del Segundo Imperio Mexicano, el sumario y la sección denominada Parte Oficial.

13 de septiembre de 1873

Se decreta la separación del Estado y la Iglesia.

8 de diciembre de 1962

Contiene la iniciativa hecha por la diputada federal María López Díaz para que se emitan unas estampillas con motivo del 150 aniversario del Congreso de Anáhuac.
Amuchtli ahukuilli tleh tlapuhtuk pah Tlanechikultlanawatilli tlakatki pah se tentlayehyekulli tleh mu ixpantlalli Tlasentilli pah Kalpewatlanawatilli pah 24 Agosto tleh 1935.

Mu temuh ma y tekiwillis un ihki kin palewis chinankuchantinih. Wah pah 12 Noviembre tleh pah inih xiwitl, tentlayehyekulli mu weyilli inih Tlanawatianimeh Luis Mora Tovar, Demetrio Bolaños Espinoza wah Carlos A. Calderón,tleh ki tentlalihkeh ki tlaliseh wah ki nechikuseh inih amaahukuillis pah inih tlanechikul tlanawatilli, ka inih tlasentilli tle ki ahuktuya wehkapakaltlanawatilli wah Kalpewatlanawatili wah weyi tlapuwal tlapiyalli.

Seyuk tentlayehyekulli tleh ki tlalihkeh y tlamiyakillis ka tle y ahukuillis tleh inih amuchmeh inih ka te maktilistli wah nu ihki ka patilistli ka tlanawatil ixkupinkayutl pah sekih altepemeh wah sekinuk tlanechikulmeh.

Pah inuh xiwitl inih amatlaahukuillis tle ki piya inih tlanechikul tlanawatilli mu senkahki pah kati eltuya achtiwih teupamitl Santa Clara, tleh eltuya pah uhtli Takupa wa Bolivar, pah Wewehkamanal tlahkutipah tleh weyi Mexikualtépetl. Inih kalli te maktilli tekikal tlapalewiyanih pah 7 tleh Enero pah xiwitl 1936 pehke mu tekipanuwah tleh ki chihchiwayaya wa ki kualtiliyaya. 

Ini Amaahukuillis pah inih Tlanechikul tlanawatilli ki ixpanextihkeh pah 4 tle Septiembre tleh xiwitl1936 ka Gonzalo Vazquez Vela, tleh tlapalewiyani. Tleh tlamachtilistli,  ya ki ixpanextitleh wahka eltuya Tlatuani, General Lázaro Cárdenas.wahka inuh pehki amaahukuilli y senkatlapullis.
Ama eltuk,  tleh weyi amuchahukuilli eltuk pah uhtli takupa Tlapuwalli 29, tleh Wewehkamanal tlahkutipa pah weyi Mexikualtepetl.

Y tlapullis pewa pah lunes wah ki tsakua pah viernes ki tlapuwa pah tleh kawitl 9:30 wah ki tsakua 21:00 wah pah sábado pah 9:30 wah ki tsakua pah 13:00 kawitl y Wewehamuch ahukuillis ki piya nechka 142 300 tlatekpichtli pah nuchi y tlaixmatillis, wah y Weweh ahukuillistleh kamanal tlatemulli ki piya 5000 siltik Tlahkuilulli tleh tlaxuyawalli tleh tlatemultlaixmatilistli, tlachiwalistli, tlaxuyawalistli wah amaTlapuwalli tleh mu xuyawa pah weyi mexikualtepetl.

Kemah ti kalaki ti kasi amaIxpanextilli tleh weweamaahukuillis Wah kaltekipanullis kampa tleh ki tekiwiyah ki chiwah y tlatemullis wah ki tlachillia tle ki asih;teyipa ki asih kalTlapuwalli, tleh weli ki sellis 80 tlapuwanih, wah ka tlaika eltuk kampa ki xuyawah kamanal temullis.

Pah kaltlapuwalpanulis mu chihtuk tlamantli tlaIxpanextilli tleh Tlahkuilulli, tlaixkupinaltehtsuntli wah ahawilnemillis, keh se achi tleh tlaiyukachiwallis tleh mu chiwa pah inih tekikalku; Ihkinu keh mu ixpanextiya ahawilnemillis, tlapuwalistli, amuchixpantilistli wah tlatsutsunwikalistli, inih tekichiwallis tleh mu chiwa pah inih tlaiyuyehkamitl San Lázaro, ki pixtuk se nelkualli pakillis wah tlaxuyawalli pah inih Kaltlanawatilli, wah pah inih chikuaseh xiwitl tleh panutuk ki chihtukeh 128 ilhuisentillis kampa nuchi weli panuseh, kampa yahtukeh mu pakiltiyah nechka 6000 paxaluwani.

Weyi Amuchahukuilli, keh se amuch ahukuilli tleh tlapuhtuk, te maktilihtuk y tekichiwallis xiwipah se 10 000 paxaluwanih tleh tlamantli y wexkapux, tlamantli y tlaixmatillis wa kuyumeh u macewalmeh.
Kuauhxikalnehnemillis
360º pah amaahukuil
tlanawatilkalli wah senka
tleh pah Kalpewatlanawatilli.





Xi kita pah tlasalulli tleh ki piya Kalpewatlanawatilli →
Tlanawatil Amaahukuillis tleh Kalpewatlanawatillieltuk pah wehkapanka ume tleh weyikalli C tleh pah Weyi Kaltlalnawatilli pah (Av. Congreso de la unión No. 66, Col. El Parque). Ki tlapuwa lunes wah ki tsakua pah viernes ki tlapuwa pah tle kawitl 9:30 wah ki tsakua 19:00.

Kawitl Inih amaahukuillis mu pewalti pah Junio tleh xiwitl 1994 eltuk kampa achtiwiya eltuya tlakualistli kampa yawiyayah tlakua Tlanawatianimeh; mu chihki ki sentiliseh Amaahukuillis tleh Weyi Tlanawatilnechikulis ka sekinuk tlamantli wah ihkinu te maktiliseh inih tlapalewillis tlanawatianimeh pah inih tlayehkatekipanullis.

Amaahukuiltlanawatilliki piya se Weweh amaahukuilli nechka 128 250 tlatekpichtli, wah tle inih ki piya 40 000 y axka y tlapehpeniltepanitallis tleh Kalpewatlanawatilli (HCD), tleh ki piya amuchTlahkuilulli tleh ki ihkuilu Tlahkuilul tlahtulmaketl, tlahku tlamachtillis, tlanawatilsentillis wah tlanechikultlanawatilmeh kampa y nemillis, inih tlapehpenalistli ki piya Tlahkuilul tlaelnamikilistli tleh pah Kalpewatlanawatilli, nu ihki ki piya Tlahkuilulli tleh sekinuk Kaltlalnawatilli tleh weyi y nehnemillis pah ihtiku inih weyi Kaltlalnawatilli, ka Tlanawatilnechikullis u yuliknechikullis.

Nu ihki  weyitlanechikulli (pah y miyakillis mu sentilihtuk ka tlanawatil Tlahkuilulli un ihki mu nechkawiya chinanku chantinih), Amuchtlanawatil ahukuillis ki piya y tlasentillis tleh mu techtiya, OCDE (Organización para la Cooperación y el Desarrollo Económicos) wah tlakakil tlachiyallis. Ki piya se Weweh uliixkupinal tlasentillistli  mu nechikuhtuk ka se Tlanechkawilli 60 000 Tlahkuilulkututsitsi, ka tleh tlaixpanextilistli tleh Muhmustla Tlahtukah Tlanawatil amatlaxuyawalistli wah Muhmustla Tlahkuilulli keh amatlahkulul tle muhmustla kisa tleh nel mu ixmatih.
Wewe amanechikullis, mu sentiliah wah mu miyakiliah ka tleh ki selia tleh xitlawak tematilistli, inuh mu Tlanawatil tlaltuk kampa mu tsintlallia tleh tlahkuiluwanih wah tleh ki chiwah amaTlapuwalli wah amaTlahkuilulli, tleh te maktiliseh se amuchtli tleh ki ixpankixtiyah pah ihih weyi amaahukuillis pah MexikuAltepetl wah Amaahukuillis tle ki piya Tekikalnawatil nechikullis (1991).

Pah Tlanawatil Amuchahukuilli mu maktillia tekichiwallis tleh temachiltiyah wa tlatemuwah Tlahkuilulli tleh nehnechka wah tleh wehkatemullis, xih tlachilli tleh unka pa tlawilkuakajuh Tlahkuilulli. Inih tekichiwallis mu maktillia tleh ihtiku tekipanuwah (Tlanawatiani, tlahtuwanih, tlatemuwanih wah tleh tumih tekipanuwanih tleh ki piya Kalpewatlanawatilli) wah nu ihki tleh kalixpah tekiwiyanih (tlatemuwanih tleh sekih kaltlamachtiluyah, mu machtianih, tleh ki tlamihtiyah inih machtillis wah nuchi paxaluwanih). Un ihki, kin maktiliya y ihtiku tlatekiwiyanih tleh inih tlanewilistli pah inih chantli wah inih tlanewilistli ka sekinuk amuch ahukuilhua. Amaixkupinalli tlawilyankuilis amuchtli.
Tlawil ixkupintli Yankuik amaahukuil ixmatillis